Bensoehape söödalisandina sigade toitumises

Bensoehape

Kaasaegne loomakasvatus on lõksus tarbijate murede loomade ja inimeste tervise pärast, keskkonnaaspektide ja kasvava nõudluse vahel loomsete saaduste järele.Antimikroobsete kasvustimulaatorite keelust ülesaamiseks Euroopas on kõrge tootlikkuse säilitamiseks vaja alternatiive.Paljutõotav lähenemisviis sigade söötmisel on orgaanilise happe kasutamine.

Orgaaniliste hapete, nagu bensoehape, kasutamine võib suurendada soolestiku tööd ja jõudlust.

Lisaks on neil hapetel tugev antimikroobne toime, mis muudab need väärtuslikuks alternatiiviks keelatud kasvustimulaatoritele.Orgaanilistest hapetest kõige tugevam näib olevat bensoehape.

Bensoehapet (BA) on selle antibakteriaalse ja seenevastase toime tõttu juba pikka aega kasutatud toiduainete säilitusainena.Samuti on näidatud, et sigade toidulisandid pärsivad vabade aminohapete lagunemist mikroobide poolt ja kontrollivad pärmi kasvu kääritatud vedelsöödas.Kuigi BA-d on lubatud kasutada sigade söödalisandina 0,5–1% toidus, mõjutab BA lisamine värskesse vedelsöödasse sööda kvaliteedile ja sellest tulenev mõju sigade kasvule jääb ebaselgeks.

JQEIJU}UK3Y[KPZ]UE1`4K $

 

 

 

(1) Suurendada sigade jõudlust, eelkõige sööda muundamise tõhusust

(2) säilitusaine;Antimikroobne aine

(3) Kasutatakse peamiselt seenevastaste ja antiseptiliste ainete jaoks

(4) Bensoehape on oluline happelist tüüpi söödakonservant

Bensoehapet ja selle sooli on säilitusainetena kasutatud juba aastaid

ained toiduainetööstuses, aga mõnes riigis ka silolisanditena, peamiselt tänu nende tugevale toimele erinevate seente ja pärmseente vastu.

2003. aastal on bensoehape Euroopa Liidus heaks kiidetud söödalisandina kasvavatele-viimistlevatele sigadele ja lisatud rühma M happesuse regulaatorid.

Kasutamine ja annustamine:0,5-1,0% täissöödast.

Spetsifikatsioon:25 kg

Hoiustamine:Hoida valguse eest kaitstult, suletuna jahedas kohas

Säilitusaeg:12 kuud

 

 

 

 


Postitusaeg: 27. märts 2024